Monday, October 9, 2017

Kumb on kergem, kas kilo lõnga või rauda?

ehk
"Näitus eriti kallil aadressil Helsingis"

Juba kevade hakul võttis Liina Veskimägi-Iliste Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust minuga ühendust ja küsis, kas ma olen huvitatud osalema Eesti-Soome käsitöömeistrite ühisnäitusel sügisel. Ma ei mõelnud pikalt ja olin kohe nõus. Sellist pakkumist ei tehta iga päev, olin väga meelitatud.
Ja siis ei kuulnud ma asjast tükk aega. Nüüdseks on selge, et toimetamist ja sahmimist oli omajagu, aga see kõik toimus nö kulisside taga ja mind kaasati vaid vajadusel.
Sellisel näitusel osalemine on lausa lust. Ma valisin sobivad kindapaarid välja, panin nad raamidesse ja sõber Elin Priks MTÜ Setomaa Turismist viis need koos Setomaad tutvustavate materjalidega Tallinna.

Näituse avamise päeva hommikuks oli reserveeritud laeva pilet ja nii ma siis käekotikese õõtsudes, nagu tõeline proua, pardale marssisingi.
Helsingi võttis ming vastu sügiseselt vihmasena. Läikivate jalanõude päästmiseks hüppasin trammi nr 7 ja sõitsin läbi argipäev sagina raudteejaama juurde. Trotsides tuult ja vihma jõudsin Etelä-Esplanaadi 4 nurgale, kus asub kauni kujundusega avar käsitööpood Craft Corner.
Nagu Tallinnas Pikk 22 kaupluse tagumises galeriis, on ka Soome käsitööliidu poel näitusesaal.
Seal ootaski mind efektselt väljapandud näitus "Kootud sõprus", kus osales 2 Soome ja 2 Eesti käsitöömeistrit. Eestit esindas Riina Tomberg
(https://www.facebook.com/ruutjatriip) ja mina
(www.NordicKnitters.com). Soomet esindasid Handu kaubamärgi all käsitsi värvitud lõngu turustav Ilona Korhonen (www.handu.fi) ja rõivabränd KAINO (www.kaino.fi).
Avamiseks olid kohale tulnud mitmed huvilised.
Kõneleb Liina Veskmägi-Iliste
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö
Liidust
Korraldajad siit ja sealtpoolt Soome lahte võtsid sõna ja rääkisid, kuidas selline vahva idee sündis ja teoks sai. Siis sain sõna mina, et lisada õhtusse pisut omi mõtteid. Need viisid mind 26-aasta tagusesse Eestisse, kui käimas oli just augustiputš ja tankid roomasid Tallinna peale. Minul oli tol 1991. aasta kevadel õnnestunud võita koht Tartu Ülikooli vahendatud vahetusüliõpilase kohale Helsingi ülikoolis. Laevapilet oli võetud ja septembris pidi õppetöö algama. Kas ma Soome jõuan? Kas ma tagasi tulen, kui Eestis piirid taas kinni pannakse? Tuhat küsimust ja kohutavalt palju kõhklusi ja kahtlusi. Õnneks on need ajaloosündmused viinud meid tänasesse rahulikku, rikkasse ja vabasse Eestisse.

Mina saabusin '91 sügisel Helsingisse ja koos veel 5 omasugusega hakkasime tormiliselt kapitalistliku Soome ahvatluste ja võimalustega tutvuma. Õppetöö toimus ka, aga maailma avastamine on see, mida tänaseni eredalt mäletan. Soomes olin eelnevalt korra käinud aastal 1989, kui kogu meie pere Soome sõprade abil põhjalikult põhjanaabriga tutvust tegi. Aga iseseisvalt noorena Helsingis elada oli midagi muud. Esplanaad oma valguküllaste ja kallite salongidega on mulle siiani jõukuse ja uhkuse võrdkuju. Ja nüüd on minu oma kirikindad siin! Vau, mul on au!
Riina Tomberg jutustas oma Soome-lugusid. Ilona vastukaaluks taas eestiga seonduvaid mälestusi. Kuna ta on rahvalaulu õppejõud Sibeliuse Akadeemias, siis pani tema osa oma tervitusest laulu.


Vahuveini klaasid kõlasid sel õhtul mitu korda, nii näituse kui ka peene käsitöö auks. Elagu Eesti-Soome sõprus ja elagu vaba Eesti!

Näitus jääb helsingisse oktoobrikuuks ja ilmub taas aprillis Tallinnas. Paari nädala pärast, 20-21/10 toimuvad töötoad ja müük. Registreerimine on avatud: http://craftcorner.fi/kalenteri/tapahtuma/news/4-30102017-neulottu-ystaevyys-kaesityoetae-suomesta-ja-virosta/

Minu kirikindad ei oleks nii kaunilt värvilised, kui mul poleks Ingid-Ly ja Revo värvitud lõnga (https://woolcentrum.net/). See lõng tõmbas näitusekülastajate tähelepanu ning ma andsin välja lubaduse seda töötubade aegu kaasa võtta. Tõmbab kriipsu peale minu kergelt reisimisele, ahaha, aga saan hakkama. Lohutuseks ütles Soome-poolne korraldaja Kikka, et õnneks on lõng kerge. Selle peale ei saanud ma mainimata olla, et kilo lõnga on Eestis sama raske kui kilo rauda. 

Kaunist sügist!
Ilona Korhose (HANDU) värvikad lõngad

Reklaamplakat Craft Corneri aknal 
Kõik koos - meistrite tööd



Paremalt: Riina Tomberg, Ilona Korhonen, Külli Jacobson
Kikka Jelisejeff, Soome-poolne korraldaja

Kinnaste lumuses

Eesti esindus
Paremalt: Riina Tomberg, Liina Veskimägi-Iliste, Külli Jacobson

Kagu Kudujate tootevalik

Riina Tomberg omas elemendis

Monday, September 18, 2017

President Kaljulaiu kaitseks ja hariduse toetuseks: KÄSITÖÖ ON VÕIMAS!

Olen juba kuuendat aastat ettevõtja. Kui täpsemalt sõnastada, siis käsitööettevõtja ja mulle on alati meeldinud seda täpsustada. Uhke tunne on käsitööga tegeleda, see on au asi. Olen käsitööettevõtte OÜ Kagu Kudujad omanik ning käsitöö tegemine on minu elustiil. Käsitööga olen hobi korras tegelenud pea 40 aastat.
Mulle meeldib, et mustrid, mida kinnastes kasutan, on vanad. Naised on kudunud neid juba sadu aastaid. Need hoiavad käed soojad ja kogu inimese kaitstud. Kudumine teeb mulle rõõmu ja on uskumatult tõhus teraapia tänapäevases kiires maailmas.
Tampere Mardilaadal käsitöökindaid müümas


Ettevõtlus ei ole minu ainus tegevusala. Minu elustiili firma, olgu ta kui tahes kuulus, ei suuda mind siiski kahjuks elatada. Olen ka matemaatikaõpetaja ning aktiivne kodanikuühiskonna liige. Ettevõtte asutasin seetõttu, et soov meie kauneid mustreid ja silmkoeesemeid laias maailmas propageerida oli nii suur. Samuti soovin ma kõigest südamest, et see valdkond ei muutuks vaid muuseumieksponaadiks. Mulle on tähtis, et need mustrid ja tehnikad püsiksid elusana ja leiaksid Eestimaal suurt kasutust.

Kuulasin massipsühhoosi tulemusena president Kaljulaiu kõnet, mille ta pidas konverentsil „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused" (loetav siin: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13564-2017-09-18-09-30-27/index.html ). Ajakirjanik H. Rudi artikkel ja selle kiire levimine veebis andis mulle selleks tõuke. Tagant õhutasid veel mitmed sõbrade-sugulaste kontaktid teemal, kas oled ka nüüd solvunud.

Ja mida ma avastasin! Mõte oli jälle kellegi jaoks tõlkes kaduma läinud. Seetõttu soovitaksin huvilistel, kes ka sõna sekka sooviksid öelda, see tekst ülaltoodud lingilt läbi lugeda. Vajadusel võib seda ju ka originaaltekstiga kõrvutada või lausa videos üle kuulata. Ja siis te veendute isegi, et olete langenud manipulatsiooni ohvriks, sest president räägib ausat ja mõttekat juttu ... ja ei pilka ega alanda kedagi.

Toon siinkohal mõned katked, mis konkreetselt käsitöövaldkonda puudutasid.
1) Kersti Kaljulaid: "Or take handicraft. It's a time-old available career option for people who do not wish to obtain high degrees, previously it was limited in its earning capacity. Two centuries ago by the ability to drive around local markets, or later, in the 20th century, by the ability to sign distribution contracts with, say, souvenirs stands."
Minu meelest on ametlik tõlge pisut ebatäpne. Lehel www.president.ee on selline tõlge: "Mis puutub käsitööndusesse, mis on ajast aega olnud üks karjäärivõimalus nende jaoks, kes pole soovinud omandada kõrgemaid kraade, siis varem sõltus siin võime tulu teenida sellest, mil määral suudeti pakkuda oma kaupa kohalikul turuplatsil, või siis hiljem, 20. sajandil, sõlmida müügilepinguid näiteks suveniiripoodidega."

Tegelikult ütles president inglise keeles seda, et (tsitaadi algus) käsitöö oli vanasti inimesele, kes ei soovinud kõrgemat haridust omandada, üks karjäärivõimalusi. Varem oli tuluteenimine selle abil limiteeritud. Tsitaadi lõpp.
Ja seda see tõepoolest oli ning on ka tänapäeval. Ise lisaksin, et see on karjäärivõimalus ka kõrghariduse omandanule, kuigi mitte väga tulutoov ja võib jätta inimese vaesusesse juhul, kui see on ainus elatusallikas. Kuigi tuluteenimine on tõepoolest ka avardunud, aga sellest räägib president edasises kõnes.

2) Kersti Kaljulaid: "This example shows how technology enhances earning capacity and provision for those who deal with very traditional subjects and whose education might be quite limited."
Ametlik tõlge: "Need näited rõhutavad, kuidas aitab tehnoloogia traditsioonilistel tegevusaladel suurendada tulu teenimise võimet ja vähendada turustuskulusid."

Kahetsusega peab märkima, et siin ei ole tõlge mitte ainult mõtet edasi andnud, vaid teinud ka lubamatuid lisandusi. Minu meelest ütles ta seda, et (tsitaadi algus) see näide selgitab, kuidas tehnoloogia suurendab tuluteenimise võimalusi ja sissetulekuid neil, kes tegelevad väga traditsioonilise valdkonnaga ja kelle haridustase võib olla piiratud. Tsitaadi lõpp.

Seega, olles kõne vaidlust tekitanud osad üksipulgi läbi analüüsinud, julgen sellele alla kirjutada ja presidendiga taas kord nõustuda. Suur tänu talle, et ta julgeb omi mõtteid avaldada ja ei karda.

Kritiseerijaile soovitan tarkust ja haritust, õppigi keeli ja kandke kübaraid (nagu ütleb Jääääre laulusalm).