Sunday, February 23, 2020

Eesti käsitöö(m)elu Stockholmi linnas ja laadal

Rootsi õppe- ja tööreisi plaani hakkasime pidama juba kolm aastat tagasi. Siis oli see üsna ebamäärane osa suurest tootearenduse projektist, mille raames käis EKA õppejõud ja Eesti disainiema Merike Rehepapp meid kahe aasta jooksul korduvalt koolitamas. Eelmisel aastal hakkas vormuma juba täpsem ettekujutus, kuis me oma uute toodetega Rootsi Kuningriigi pealinna lummame. Reis ise kujunes aga tõepoolest vägevaks lõppakordiks meie pikale koolitusprogrammile.
Võimas Seto Võro käsitöö ühislett
Paar päeva oli lahkumiseni jäänud, kõik oli säetud, osalejad pakkisid kohvreid. Järsku potsatas mu ekirjakasti teavitus Tallinkilt, et meie teisipäevane laev sel päeval ei väljugi. Püha müristus, mis me siis nüüd teeme! Pakutud päev hiljem ei saanud kuidagi minna, programm oli tihe ja kõigiga kokkulepped sõlmitud. Pakuti väljumist Riiast.
Reisiseltskond oli suurem veel. Lisaks
tekstis mainituile olid veel 
Pille Kruustik, Galina Liivago, 
Kairi Orav, Annika Kivit 
ja Sirje Pakler.
Üsna kerge vaevaga sain bussile korje nimekirja ümberpöörata, Meremäe inimestel vedas. Kahjuks pidid Tartu ja Põlva rahvas end kuidagi Räpinasse saama. Asi sujus ilma suuremate viperusteta ning isegi Riia linna teederemont ei takistanud meid enam. Jõudsime kenasti laeva ja pidusöök võis alata.

Kolmapäeva hommikul tervitas Stockholm meid päikesepaiste ja sooja kevadise ilmaga. Sära ja värvikirevust tuli peatselt rohkelt juurde, sest esimese huviväärsusena ootas meid Kristina Viira "Svenskt Tenni" firmapoes, et kõnelda meile selle saamisloost ning anda ajaloolist vürtsi juurde kuulsale kallile poele.
Kristina Viira jutustamas
Svenskt Tenn'i ajaloost
Kogu firma kuulub nüüd hoopis ühele MTÜle, mis annetab terve kasumi kuninglikule filmi- ja kunstiakadeemiale. Ettevõtte asutaja Estrid Ericson ja hilisem peakunstnik Josef Frank tegid moodsa Rootsi sisekujunduse maailmakuulsaks. Võluvad kirevad tekstiilid, lihtsa joonega nipsasjad, kerge mööbel ja väga hubane interjöör on mõned märksõnad nende stiilist.

Läbi kesklinna ja vanalinna sõitsime edasi lõunapoole ning külastasime käsitöökauplust "Konsthantverkarna" ning seal piirkonnas asuvaid teisi galeriisid, kunstipoode ja -salonge ning maandusime lõpuks väikses bistroos, kus saime maitsta erinevaid türgipäraseid ampse. Meie hotell asus meeldivalt messikeskuse läheduses. Värskelt pidurõivis võtsime suuna Stockholmi Eesti Maja poole, kus toimus kohtumisõhtu Eesti Käsitööseltsi TRIINU rahvaga.
Stockholmi Eesti Majas piduõhtul
Nädal tagasi olid nad just samas kohas avanud oma ülevaatenäituse, millega saime samuti tutvust teha. Ühine kirg käsitöö vastu sulatas hetkega jää ning kogu õhtu möödus kui vanade sõprade seas. Õhtustasime meeldivalt lobisedes ning oma tegemisi teineteisele tutvustades. Vabarna Maret ütles eest ja Kogo Kogo Koorikõne leelotas takka, Kala Ingrit rääkis sündmustest Setomaal ja kutsus külla oma silmaga kaema. Karin Otsus ja Ulve Kangro rääkisid Räpina tekstiiliõppest ja Liis Kogerman Setomaa Muuseumitest andis huvilistele proovida virtuaalprille, millega sai koheselt Setomaa peal tuuri ära teha.

Carl Millese skulptuur
Neljapäeval oli taas päikseline päev. Meil oli hommikul kavas minna Millesgardenisse. See on kunstnikepaari Carl ja Olga Millese loodud vägev astanguline ansambel skulptuuride aiast ja elumajadest, ateljeedest ning kunstikogudest. Kuigi puud olid raagus, siis päike tekitas seal aias ometi vaimustava varjude mängu. Kõrgetel postamentidel seisvad kujud olid sinitaeva tasustal otsekui õhus. Iga pisiasi oli paigas ja nauditav.

Pealelõunal läksime messikeskusesse oma boksi valmis sättima. Kodustes oludes oli meil oma boksikene juba mitmeid kordi kokku pandud, igaühe müügipind täpselt välja mõõdetud ja paika asetatud. 8-meetrise tagaseina olime otsustanud jätta toodetest puutumata, et eriliselt mõjusalt tuleks välja meie kodukoha päikseline männimets.
Millesgardeni vaade
Kõrvalputka kreeklaste jutu järgi läks meil ülesehitustöö siuh-säuh väga kiirelt ja jõudsalt. Nii ta tõepoolest oligi, meeskonnatöö oli ülimal tasemel ning igaüks leidis just õige koha, kus panustada. Tegelikult kulus ikkagi pea 2 tundi, aga 16-ruutmeetrise boksi jaoks pole see teab kui palju.

Terve nädalavahetuse reedest pühapäevani veetsime messil. Külastajaid käis palju: reedel ja laupäeval üle nelja tuhande inimese, pühapäeval veidi vähem, kokku kõvasti üle 11 tuhande kliendi. Samal ajal toimus kõrvalhallis antiigimess, tagauste kaudu käis meie rahvas seal korduvalt ja põhjalikult uudistamas. Õmblus- ja käsitöömess (Sy & Hantverk Festivalen www.syfestivalen.se) kutsus kokku eelkõige isetegijad. Külastajad saabusid stiilselt riietatuna, seljas omatehtud kampsik või kleidikene, sobivad ehted ja muud aksessuaarid. Meie hõbedasepp Riitsaare Evar juhtis tähelepanu sellele, kuidas mees-naine või ema-tütar olid ka omavahel kenasti kooskõlaliselt riietunud.
Messiboksi püstitamine koostöös
Meie väljapanek äratas palju tähelepanu. Andresoni Sigre niplas, Karin tegi süstikpitsi. Kauksi Üllel olid  pakutrükis rätid, siidid ning kaardid, Heivi Kurg oli välja pannud Saori telgedel kootud kotid. Ulvelt olid värvilise Seto pitsiga kaunistatud ehted ning rõivad. Marget Rüütli Tegram Disain karbid ja albumid tõmbasid tähelepanu ning Kagu Kudujad pakkusid kirikindaid igale maitsele. Teised müüjad pakkusid eelkõige kangaid, lõnga, paelu ja tarvikuid, sest just materjale ning tööjuhendeid inimesed otsima tulidki.
Armsad külastajad,
TRIINU liige Maarjaga
Hämmastavalt palju inimesi tegeleb käsitööga ja messil pakutud töötoad olid pidevalt rahvast täis ja tegevuses. Meil õnnestus rääkida Setomaast paljude külastajatega ja tahe tulla meile uudistama oli suur. Kui Evar pilli välja võttis või Ülle, Maret leelot eest ütles, kohe oli rahvamass me laudade ees ja telefonid lindistasid. Selline ehe reklaam levib kulutulena ja kaugele.

Käsitöölistega on mõnus reisida. Ei ole olemas mõttetult passitud aega, isegi kui buss peaks katski minema. On vaid võimalus teha käsitööd, õppida naabrilt uut tehnikat või nippi.
Energiat jagus igasse päeva ja sellele aitas kindlasti kaasa see, et kõigil oli võimalus koos meistersportlasega hommikut alustada tehes üle tee metsa all ja aedlinnas 5K kiirkõndi.

Tõeline käsitööline
Kauksi Ülle
haarab härjal sarvest
Minu eriline tänu läheb TRIINU liikmetele, kes moodustavad Eesti Rahvakunsti ja Huviringi Rootsis. Mul oli suuri raskusi leida Internetist Stockholmis baseeruvaid kohalikke käsitöölisi ja hädas olles pöördusin TRIINU liikme Kristina Viira poole, keda tundsin juba eelnevatest käsitööreisidest. Tema kutsus mind nende fb gruppi ja sealt sain nii palju nõu ja abi ja häid vihjeid, et täita kogu programm mõtteka sisu ja söögiajad heade restoranidega.
Aitjuma, Piret Kaaman-Lepisk ja Triinu Andreassen ja Eija-Liisa Koolmeister ja Kristina Viira!
Olge terved!

Sama pundiga oli meil 2019. a ka Muhu ja Saaremaa käsitööreis, millest saab lugeda siit: http://kagukudujad.blogspot.com/2019/03/puhusid-innustavad-laanetuuled.html


Daamid saabusid kuningriiki
  
Lõunalauas
Eesti Maja pidusaal enne külalisi

TRIINU käsitöö aasta ülevaatenäitus Eesti Majas

Tublid TRIINUlased
Triinu andreassen ja Eija-Liisa Koolmeister 

Räpina Aianduskooli Tekstiilitöö eriala esitlus
Karini ja Ulve poolt

Svenskt Tenni' tehtud sisekujundus Millesgardeni nö
Anne majas, mis on üks sealsest kolmest elamust

"Pagulased kalal" 1936-40 Carl Milles

Loomad vaalal

Põrandamosaiik

Seinakivid köögis

peened kujud

Läbipaistvast alabastrist Neitsi Maarja Jeesusega

galeriivaade

Evar metsaga 

Pille ja Maret tööhoos

TRIINU liikmetega messil: vasakult Madli Teets-Björck, 
Külli Kõppo-Jacobson ja TRIINU esinaine Piret Kaaman-Leppisk