Läti kudumislaager "Kindad Kurzeme maakonnast"

Läti kindakunst on maailmakuulus. Seda teab iga kudumishuviline, keda huvitavad ammuste aegade mustrid ja tehnikad. Kindakudumine on olnud Lätis au see juba pikki sajandeid ja ka tänapäeval leidub fanaatikuid, kes ülipeent ja värvilist kindakunsti valdavad ning populariseerivad.

Üheks selliseks võtmeisikuks on Linda Rubena, kes on Läti Rahvuskultuuri Keskuse (Latvijas Nacionalais kulturas centrs) rahvarõiva koorinaator. 

Baiba Pilane, Ira Valtere, Linda Rubene, Külli Jacobson and Ziedite Muze

Linda koos oma türte Darta Anna Rubenaga olidki need, kes Läti kudumislaagri oragniseerisid ja külalised kokku kutsusid. Laager toimus Strazde mõisas 29. aprillist 1. maini 2016. aastal.

Ja nüüd kõigest lähemalt ...

Neljapäev, 28. aprill

Kuna sõit laagrisse oli planeeritud reede hommikuks, siis otsustasin juba eelmisel õhtul Riiga ööbima minna. Tülikas oleks olnud nii vara kodust lahkuda: Riiga on meilt ca 280 km ja kuigi tee on sirge, vana Pihkva-Riia kivitee ikkagi, kulub vähemalt 3,5 tundi kohale jõudmiseks. Säästumajutuse nimega Elizabeth's Youth Hostel leidsin kerge vaevaga Riia raudteejaama lähistelt täiesti südalinnast http://www.youthhostel.lv/ www.booking.com kaudu. 

Minu tuba hostelis

Hostel sobis mulle ka seetõttu, et Satekles iela on 50 meetri kaugusel ja buss ootas hommikul just seal. Olin mõttes valmis ka tuba kellegagi jagama, aga tuli välja, et 15 euroga sai omaette toa. Otsustasin siis pisut priisata (7 eurot oleks olnud vaid voodi eest) ja reserveerisingi selle.  Ülemisel pildil on mu öömaja, hm ... paremal ääres pisut tumedamalt :)

Reede, 29. aprill 

Riia on üliilus. Pisut kahju oli, et sinna kauemaks ei saanud jääda. Aga nüüd on vähemalt teada, et peab varsti tagasi tulema.

Hommikul kohtusime osade laagrikaaslastega. Mõned neist olid juba paar päeva Riias veetnud ja kokku saanud. Hollandi 7-liikmeline naiskond tiirutas kuskil Lääne-Lätis ja nemad saabusid Strazdesse iseseisvalt.

Strazde mõis

Kohalikud Talsi piirkonna käsitöölised läksid samuti ise kohale. Seega oli meid bussis vaid kümmekond: Connie ja Lizzy Saksamaalt, Mary ja Pat USAst, Aida Leedust, Linda, Baiba, Ziedite ja Darta Lätist ning mina.

Mary ja Pat minu "kaasavara" inspekteerimas

Bussireis Strazde mõisa kestis umbes poolteist tundi. Hoone oli osaliselt renoveeritud: meie auks oli kolmanda korruse majutuse osa tualetruumid ning dušš värskelt remonditud. Keldrikorrusel oli köök ja söögisaal. 

Teisel korrusel oli kõik uus ja uhke: seal oli suur saal ning kontorid kohalikule omavalitsusele ning külateatrile. 

Panime oma asjad tubadesse ja sirutasime jalgu.

Koolituspäev algas loenguga, kus tekstiilikunstnik Baiba Vaivare

Lektor Baiba Vaivare

tutvustas Läti kinda ajalugu ja näiteid rahvusmuuseumi kogudest. Seda illustreeris ka kindanäitus, mida igaüks võis imetleda ja katsuda. 

Rucava ranne - proovilapp

Lõunasöök oli kolmekäiguline ja äärmiselt maitsev. Meid teenindas kohalik catering ja iga lõuna koosnes supist, praest koos väga rikkaliku ja maitseka salatiga ning magustoidust. 

Peale lõunat algas kauaoodatud praktiline õppetund, kus igaüks sai vardad, valida meeldivad toonid läti lõnga ja juhendi. Algas Rucava piirkonna kindarandme õpituba, mida juhendas Riia kuduja Baiba Pilane. 

juhendaja Baiba Pilane

See oli ainuke kord kui ma proovilapi tegin. Ülejäänud õpitubades alustasin korralikult päris kinnast, et see siis hiljem kodus Läti kudumislaagri auks lõpetada.

Rucava randmeääred

Sääraseid Rucava randmeid nägime hiljem näitustel ja muuseumis päris mitmeid. Tundub, et see on siinse piirkonna jaoks väga isloomulik ja ka palju kasutatud serv randmele. See on igati mõistetav, sest tulemus on peen ja kaunis. Erinevate värvidega mängides oli saavutatud väga lummavaid kunsiteoseid.

Strazde käsitöökojas

Enne õhtusööki külastasime mõisa abihoones kohalikku käsitööstuudiot, kus oli näitusesaal ja mitu ruumi kangastelgede jaoks. Väljapandud oli palju huvitavaid kangaid ning muud nipet-näpet kohalikelt käsitöölistelt.
Peale õhtusööki algas pidu, kus mängis kohalik pillimees, õpetati kohalikke tantse ning esines ka külateater.

Laupäev, 30. aprill 

Hommikusöök serveeriti taas mõisas. Küll on mõnus, kui ei pea vahest ise süüa tegema. Heas seltskonnas venib söögiaeg pikaks, külluslikuks ja lõbusaks.
Siiski oli vaja ennast sellest mõnust lahti rebida, trepist üles ronida ja taas vardad haarata (mis oli otse loomulikult samuti ülimõnus). Ees ootas tegus päev täis kudumist ja uusi kogemusi.
Laupäev homikupoolikusse mahtus lausa kahe lektori koolitused. Kõigepealt näitas Ilma Rubene Kursa käsitööstuudiost Rucava piirkonna erinevaid kindaid.

Seejärel õpetas Zinta Varpina Druvas kunstnikeühendusest huvitavat randme lahendust, kus ranne kootakse valmis teistpidi, ühendatakse ringiks ja seejärel korjatakse äärelt silmused, et kinnast jätkata. Minu töö tulemus on näha juuresoleval pildil.
Peale lõunat oli kavas sõit piirkonna suuremasse linna Talsi. Kuulu järgi elavat seal ca 8-10 tuhat inimest.

Taamal Talsi linn ja järv

Linnake asub järvede vahel seitsmel nõlval.
Linnaga tutvumine algas muuseumist, kus sai imetleda maalinäitust. Kirsiks tordil oli aga loomulikult sealsete kindafondidega tutvumine. Sõbralik muuseumijuhataja lasi kõigil nii lähedalt uurida kui just soov oli, pildistada ja imetleda. Suur tänu!

Talsi muuseumis koos selle juhatajaga

Peale jalutuskäiku ümber ühe järve suundusime kohalikku keraamikakotta.
Kui kingitused ostetud jätkasime matka kultuurikeskusesse, kus toimus parajasti rahvatantsufestival. Avatud oli rohkelt erinevaid näitusi nii varrastel kui telgedel kootud esemeist.
Laupäeva õhtul pidasime pisut omakeskis pidu, tutvusime veelgi lähemalt igaühe hingeeluga, naersime ja kuulasime jutte. Küll oli tore!

Pühapäev, 1. mai
Võiks ju öelda, et kõik oli samamoodi kui eilegi, aga ei. Õhus oli juba tunda viimase päeva lahkumise nukrust ja samm seati kuidagi rahulikum. Mõni pakkis juba hommikul kohvreid, mõni tegi veel täpsustavaid märkmeid. Mõni ostis kaaslase tooteid.

Elsbeth Reits Madalmaadest
oma uute sõrmikutega

Minu "Siberi lilled" raamat osutus populaarseks, hea, et mitu eksemplari kaas võtsin. Samuti leidsid uue omaniku kaks paari sõrmikuid. Aitjumakest, Elsbeth Reits.

Ira kingitusi jagamas - emale ja tütrele

Sellegi poolest oli meil hommikul veel üks koolitus. Jolanta Medina, Kuldiga muuseumi teadusosakonna juhataja näitas Kuldiga piirkonna töökindaid (versus kirikukindad). Need olid paksemad ja lihtsamate mustritega, põhifunktsiooniks oli hoida sooja. Tema juhendamise järgi kudusime huvitava kahevärvilise sooniku põhimõtel randme, milles pahempidised silmused kaldusid. Väga lihtne muster, aga tulemus sai efektne. Ka nendest koon valmis terved sõrmikud, nii et varuge palun pisut kannatust.
Ja siis oligi lõpp sel vahval lool. Jagati tunnistusi ja kingitusi, öeldi häid sõnu teele kaasa ja lubati aasta pärast uuesti kohtuda. Väga loodan ja ootan!

Carla Meijsen ja Madalmaade naiskond
kinkis Lindale kullatud vardad

Suur tänu korraldajatele ja toakaaslastele, juhendajatele ja kaaskursuslastele. See pikk nädalalõpp Strazdes annab inspiratsiooni pikaks ajaks.

Külli Jacobson

Mary Germain kinkis mulle oma koostatud
Läti kindarandmete ülevaate/juhendi

Talsi kangakuduja Mudite Silinas

Huvitavat kudumistehnikat uurimas