Elagu elukestev õpe!

Kõivo Anne

Värska käsitööseltsis Kirävüü olen ennegi külas käinud. Seal heljuv loominguline ja meistredamist täis õhkkond on just see, mille laintel ka mina hetkel tuhet-nelja kihutan. Ja selge see, et samal lainepikkusel inimestega on kerge ja viljastav läbi käia.

Valik Kirävüüsid

Siis on lootus millegi suurega hakkama saada. Seda suurt muidugi ei juhtunud, sest sel korral läksin Kirävüüsse vööde meisterdamist õppima. Kui lähed asjaga esimest korda tutvust tegema, on mõistlik ootused ja lootused tulemuse koha pealt madalale seada.
Sissejuhatuseks ütlen, et ma ei ole kunagi ühtegi vööd kudunud ja kangastelgi olen vaid lähedalt näinud. Nendega ühtki kangast ega muud juppi kudunud ei ole. Vanaema oli ilmselt päris kõva käsi kangakudumises, sest tal olid need nooruses olemas. Aga kui nad linna kolisid, siis kummitas ruuminappus ning minu suureks kurvastuseks otsustati need ladustamise asemel ära kütta.

Viire õpilasega

Ähmane mälestus on ka väikestest lastetelgedest, aga kuna mingit õpetust nende kasutamise koha ei pakutud, siis ei ole alles ühtegi kangajupikest, mis sealt välja oleks tulnud.

Aga ... reede hommikul võtsin kohe varakult suuna Värska poole ja krebisin kiiruga vallamaja kolmandale korrusele, kus Kirävüül on soojad ja valgusküllased kenasti remonditud ruumid. Rahvast oli vaatamata varajaselt ajale juba palju kohal. Õpetajaid jagus Kirävüü liikmete seast kõigile huvilistele. Esimeses toas olid lauale välja pandud vajaminevad tööriistad: jäme pulk, peenike pulk ja mõõk.



Valida võis kohalike lõngade seast, aga võis kasutada ka omi lõngu. Lõime pakuti samuti mitmes jämeduses ja nii valget kui ka linast halli. Rahvas tutvus mustritega ja vaatamiseks-imetlemiseks lauale asetatud valmis vöödega. Samuti oli võimalus uurida vöötegemise alust, mis on alternatiiviks 'ümber keha' tehnoloogiale. Aga sellest pisut hiljem. 

Veera lõime loomas



Kus palju rahvast koos, sinna tuleb tavaliselt juurde. Saabus veel üks kuduja, sel korral mees koos enda tehtud vööalusega, mida ta lahkelt ka kohalviibijatele demonstreeris. Et tööasend muguvam oleks, oli ta alusele taburetijalad alla konstueerinud. Samuti oli peentele pulkadele toeks ühe plaadi paigaldanud, et nood ei painduks ja järel ei annaks. Igati asjalik ja ülitrendikas massin oma taaskasutuslikus olemuses.

Vöö kudumine käib ümber keha

Teises toas käis juba lõime vedamine. Veera istus ja õpilane jooksis tema ja ukselingi vahet, kuhu lõimed kinni veeti. Veera oli aastakümneid Värska Gümnaasiumi õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja olnud. Vöötegemise oli ta ema õpetusi ja lapsepõlves nähtut meenutades ise endale mingil ajal selgeks teinud. Tänaseks päevaks on ta oma jutu järgi pea tuhat vööd kudunud. Ja see tuleb tal tõesti kenasti välja ning suhteliselt keeruka lõimevedamise ajal sai ta vabalt lobiseda.

 

Nitseaasa kinnitamine pöidla abil pulgale



Matemaatikul on ikka raudne loogika ja vedamine on tegelikul vägagi loogiline tegevus. Teatud rütmi järgi (sõltuvalt valitud mustrist) tuleb tõmmata kas taustalõim või mingit värvi lõimelõng, peost läbi ja üks kord keerata üks kord pealt poolt, teine kord alt poolt paksule pulgale ümber. Vöö lõplik pikkus koos narmastega tuleb kaks korda nii pikk, kui kaugel 'ukselingist' istuda.

Algajatele soovitati võtta kiri, mida peab vaid ühelt poolt 'korjama'. See tähendab, et värvide vahele veeti kas kolm või üks tasutalõim, et kudumisel lõimede vahetamisel värvi- ehk mustrilõngad alati koos ühele poole satuksid.

Nitsed tõmbavad üles õiged lõimed

Kui lõimed veetud, siis lasi Veera peos oleva pundi lahti ja pani kogu selle krempli omapoolse otsa endale ümber kere. Järgmisena otsis ta kätte kõikide värvide ja taustalõime mõlemad otsad ja sõlmis nad lipsu abil korralikult värvide kaupa kokku.

Lõimed olid sellega valmis.
Seda tüüpi vöö kudumisel hoiab kuduja lõimesid ümber oma keha, et saaks nad kogu aeg hästi pigul hoida ja vöö tuleks kõva ning korralik. Seto keeli on see kimmäs vüü.

Paar labast rida enne mustrit

Sellist me tegema õpimegi. Kuna kangastelgi ei kasutata, siis tuleb järgmisena endale konstrueerida midagi, mis tallalaudu asendaksid. Nüüd näitab Veera kuidas nitsesid panna. Selleks kasutab ta hästi libedat nailonnööri,sest neil aasakestel tuleb pidevalt lõimede vahel liikuda ja õigeid lõimi üles tõsta. Libe materjal jääb kehvemini lõngade külge kinni ja töö sujub paremini.

Lõuna ajal pakuti süüa ja juua

Nitsede nokkimine on küll paras peenmehaanika. Nimelt tuli täpselt üle ühe iga lõim, mis sai altpoolt ümber jämeda pulga keeratud, üles otsida, näpuga pundist üles tõsta, libe nitsenöör alt läbi vedada, nitsenöör kaks korda ümber peene pulga sõlmida ja järgmise juurde minna. Selle töö tulemusena valmis narmaid meenutav punutis, mida tallalaudade asemel hakatakse kasutama lõimelõngade vahetamiseks.
Sellega sai ettevalmistav töö läbi. Aeg on otsustada, millega hakatakse vööd kuduma. Selle materjaliga kududagi paar labast rida vöö algusesse. Siis võib mustri juurde asuda.

Esimesed iseseisvad katsetused

Ma kardan, et mustri kudumise kirjeldamiseks olen ma ise liiga algaja. See tundub mulle peaaegu võimatu tegevus. Paari sõnaga püüan seletada: mõõgaga tuleb kootud lõng töösse kinni lüüa; peale lõnga panemist üks kord ja lõime vahetamise järel kaks korda, päris jõuga kohe. Nitseda abil tuleb lõimi kogu aeg vahetada. Ühel korral tõstad nitsed üles ja mõõga otsaga nokid valed alumised lõimed ülemiste küljest ära. Teine kord ei tõmba nitsesid üles, vaid ajad mõõga jämeda pulga juures lõimede vahele. Keerad seejärel mõõga laiupidi, et lõimed ka nitse ees lahku läheksid, ja siis pistad näpud õigesse kohta nende vahele.

Viie tunni töö tulemus, muster ja mõõk

Siin pildi on mu viie tunni töö tulemus ja palun ka seda arvestada, et õpetaja Veera kudus 5 cm ise ära. Algaja jaoks on ka vöö laius probleemiks, sest pidevalt kipub see minema kitsmaks või laiemaks kui vaja. Mustril järje vedamiseks kasutasin teist lehte, mille sättisin vastava rea kohale, mida parasjagu korjasin. Valesti läks ikka vahest ka, aga see ei olegi nii hull, sest vigadega õpib veel paremini kui kududes. Tuleb aru saada sellest, et mustril märgitud ruuduke tähendab, et seda värvi lõng parasjagu jookseb töö peal. See ei tähenda alati pealt korjamist, sest sõltuvalt sellest, mis komplekt lõimi on peal, tuleb kas muster peale korjata või siis 'mittemuster' alt eest ära korjata.

Peale teist õppepäeva tõin töö koju. Kõigepealt peab parem käsi taastuma, sest sundasendis keha ja kaaluka mõõgaga korjamine väsitas ta pisut ära.