Viljakas visiit Viljandisse, 1. osa

Noorpõlves ei tahtnud ma olla organiseeritud noor. Isegi ülikooli ajal ei kuulunud ma ühtegi korporatsiooni ega seltsi, olin ikka metsik ja omapäi, kelle suurimaks saavutuseks koostegemise vallas võis lugeda innukat osalemist laulukooris. Aja pikku ja vanuse kasvamisega lisandus siiski erinevaid oraganisatsioone, kelle ridadesse tahtsin kuuluda. Lõime korteriühistu, et ühiselamist kergemini koordineerida; astusin Eesti Matemaatika Seltsi, kuna see on mulle hingelähedane valdkond; ja nüüd olen juba mitu kuud Seto Käsitüü Kogo liige. Olen seda rõõmu ja innuga, sest sel kogol on jõudu ja kandepinda, et meiekandi käsitöö tegemisi toetada ja edendada. Kasvõi väljasõitude organiseerimisel, ja ühest järjekordest siin juttu tulebki.

Anu Raualt, mainekalt ja kõrgelt hinnatud seinavaipade kunstnikult tuli kutse tulla kaema Rootsist saabunud annetust, kus palju Setoteemalisi tekstiile. Usinad Kogo organisaatorid lisasid päevakavasse ka Viljandi Kultuuriakadeemia ning Olustrvere Teenindus- ning Maamajanduskooli külastused. Aga nüüd kõigest järjekorras ....

Buss oli erinevast Setumaa nurkadest huvilisi käsitöölisi täis korjatud, kel kõigil ideekaardid kaasas ja meel eesseisvast ettevõtmistest pungil päevast rõõmus.

Saabusime Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kus meid tervitas Ave Matsin ning juhatas kätte ruumid, kus sai tutvuda nende kõrgkooli avatud ülikooli kursuslaste erinevate tekstiilivaldkonna töödega. Oli ruum heegelduste, kudumite, pilutikandite ning sõbakirjaliste vaipade ja kottide tarvis. Suuremõõtmelisi vaipu jagus ka koridori.

Liina Laaneoja töö

Heegeltöö ülesandeks oli randmesoojendaja ja minu vaieldamatu lemmik oli Liina Laansalu suhteliselt pikad valgest lõngast heegeldatud ja pärast peale tikitud randmesoojendajad. Kuna nad olid nii pikad ja nn kehasse töödeldud, siis oli neil tagaküljel lukud, et nad eriti hästi käevarre ümber istuksid. Kuna mul enda on mitmeid vanaaegseid sessoonmatleid, millel tolleaegse moe kohaselt 5/6 varrukad, siis need sobiksid sellise lühema varruka juurde imehästi.

Kudumise ülesandeks oli sõrmkindad ja juhendajaks Eesti üks parimatest sõrmikukudujatest Kristi Jõeste. Kudumisel oli kasutatud nii kahe- kui ka ühekordset villast lõnga. Oli kootud nii omaloomingut kui ka vanade kinnaste koopiaid. Tihedad peene vardaga kootud kindad on imeilusad, mõned õpilased peavad seda veel õppima.

Minu lemmikuks selles toas oli oraanžid sõrmikud, mis olid hiljem pärlitega kaunistatud. Ka sõrmus kuulus kinnitatud konstruktsioonide sekka. Eriti peen ja aeganõudev oli lapiline ranne. Väga ilus töö!

Annika Vaalma töö

See rõõmus intensiivne värv oli nii julge, et heitis oma säraga varju kõigile teistele.

Samuti oli väga imetlusväärsed pooleli olev rohekas paar, kus tegija kasutas ühekordset lõnga ning imepeeni vardaid ning lõpetatud Kihnu-teemalised sõrmikud (ilmselt samade parameetritega).

Palju oli äärmiselt keni sõbakirjalisi seinavaipu ning samas vaimus kootud materjalist kotte. Ma ei teadnud eelnevalt sõbakirjalise tähendust. Kui ma nüüd selgitustest õigesti aru sain, siis tähendab see seda, et muster ei ole vaibale mitte lõimeniitide korjamise teel kootud, vaid tarvis läheb vaid tallalaudade erinevaid kombinatsioone kasutada. Olgu siinkohal toodud ka üks kena seinatäis vaipa, kavandeid ja kotti samas julges oraanžis toonis.

Kui pea oli nähtust juba üsna kirju, siis olig aeg vastuvõtjaid tänada ja edasi liikuda. Ees ootas lõunasöök, mis kõhukorinad lõpetaks ning Olustvere mõisa ja kutsekooliga tutvumine. Maamajandusliku kallakuga kool pakkus tõeliselt maitsvat kõhutäidet. Kaasa sai osta ma nende oma küpseti ning erinevat sorti leiba ning Olustvere seast tehtud vorsti ning suitsusinki. Kui kõht täis ja huvi taas käsitöö vastu leitud oli, suundusime ühte mõista paljudest kõrvalhoonetest, kuhu oli käsitöö õppesuuna jaoks oma majake restaureeritud. Ingrid Uus tutvustas 2008. aastast tegutsevat Rahvuslikku Käsitöö õppekava ning uhkelt renoveeritud viinaköögis saime nautida lõpetajate tööde näitust. Tase oli kõrge! Seal samas oli ka keraamikakoda ning klaasikoda ning neid valdkondi hakkab varsti meistritega varustama plaanitud vastavad uued õppesuunad Olustvere koolis.