Kitsukese pinna peal sain kindad välja sättida tänu Holvandi sepalt Mati Semmilt tellitud 'kindapuudele'. Need torkasid hästi silma ja tõmbasid huvilisi juba kaugelt Seto müügiplatsile. Sepp Raivo Jänesmägi, kes jäi oma väjapanekuga meie putka nurga peale, sai laada lõpuks müügimehe kuldtähe. Tema otsemüügi anne säras kõik kolm pikka päeva ja raske oli leida vaba hetke temaga niisama juttu puhumaks. 
Samuti oli Rumbi Sirje keraamilistel lammastel kena kinnaste all 'soojas olla', kuigi ka nemad oleksid vist heameelega pisut rohkem avarust oma väljapanekusse soovinud saada. See - müügipind - oli selle laada kõige defitsiitsem kraam. Tõelisi Seto fänne tõmbas ligi laada viimasel päeval oma raamatut ja sõira müüma tulnud Heliste Leida. Leida muretses ka müüjate pärast ning tõi neile lõunasöögi lausa laadaputkasse kätte. Aitäh, kallis Leida, selle hoole eest!
Pakutrüki tehnikas valmistatud Seto altarikatted, peakattelindid ning kodutekstiil oli väljas Kauksi Ülle lauaotsal. Ostjaid paelusid ka modernsed heegeldatud sõrmikud ning vilditud loomakesed.
Natukeseks lasti ka mind laadale uitama, ning siis tegin oma lemmikutest pilti. Pärnu Magdaleena Gildil oli väljas palju kunsttöid, mulle meeldisid kõige rohkem värvilised vilditud seinaplaadid.
Eriilmelist Eesti disaini esindasid Emma Leppermanni tooted, mida otse laadakäikudes selga passiti. Suure huvi ja aukartusega passisin tükk aega niplispitsi harrastastajate laua juures, kes otse laadakülalise silme all peeneid niidikesi näperdades seda kunsti teistelegi tutvustasid.
