Tuesday, October 29, 2019

Łódź - maailma tekstiilipealinn ja Preisimaa hõrgutised

Vasakult: Ritta Nutov, Marje Linnus, Galina Liivago
Külli Kõppo-Jacobson, Kauksi Ülle, Helle Sulengo.
Pilti teeb Signe Krigul.
Oleme juba mitmel korral kogunud kokku huvilised käsitöölised, rentinud väikse bussikese ning vuranud uudistama lähivälismaa avastamata pärle. Teekonda on üldiselt üsna kerge paika panna, sest meid kõiki huvitavad just käsitööga seotud asjad ja paigad. Aga miks mitte ka taimed ja inimesed ja kõik muu, mis kena kaeda ja meelele huvitav. Kindlasti kuulub söök huviväärsuste alla ja etteruttavalt peab ütlema, et Poola pierogid viisid keele alla.

Esimesel päeval, reedel, muudkui sõitsime. Paar peatust siin ja seal, Siguldas ja Kaunase läheduses, ja pimeduse saabudes olimegi jõudnud Poola, Augustowisse. Kuna sealne kant on väga kuulus oma pikkade kanalite-jõgede-järvede süsteemide poolest, siis jalutasime enne magamaminekut nende ääres. Jõudsime just parajasti missa lõpuks ka suurde kirikusse, kuhu saime sisse piiluda ning täpsel enne sulgemist tellisime veel kohalikust kohvikust kohvi ja kooki 'Czarny las'.
Pochylnia Buczyniec - üks paljudest
üles-alla vedamise kohtadest
Elblag-Ostoda kanalis
Laupäeval seadsime suuna Gdanski poole. Kiiret polnud, seega valisime väiksemad mõnusad teekesed, läbi külade ja metsade. Need keerutasid nii palju, et tagumistel hakas isegi kergelt kõhus  pööritama. Loodus oli väga kena ja vaheldusrikas. Nüüd valges märkasime, et erinevus Leeduga oli kuidagi imelikult suur. Leedu hiiglalaiad põllud ja üksikud puukesed olid asendunud väikeste põllulappide, väikeste külakeste ja käänuliste teedega. Pidevalt läks tee läbi sügisvärvides metsa. 
Jõudsime Elbląg-Ostródzki kanali ühte ülesveo paika. Taas on tegemist ajalooliselt väga olulise veeteedesüsteemiga, milles on mitmeid laevukeste üles-alla vedamise nõlvu. Trossidega veetakse need ühest kanali veetasapinnast teise. Ilmselt oli hooaeg juba läbi saanud ja teisi turiste uudistamas polnud.  
Trossid laevukeste vedamiseks
Meil läks tükk aega, et õige koht kätte leida. Ingliskeelsete siltidega oldi üsna kitsi ja poola keele lugemine läks meil veel üsna üle kivide ja känduda. Hiljem hakkasime küll pisut tönkama, sest Marje oli veebist hääldusreegleid uurinud ja juhendas. Ülle andis reisi lõpus lubaduse, et tutvub nendega põhjalikumalt ja annab meile siis teada. Järgmisel korral (mis tuleb igal juhul) on siis juba kergem. 


 Enne veel kui hämarduma hakkas jõudsime Malborki. Kahjuks olid nad otsustanud kindluse juba kell 15:30 sulgeda, aga õnneks saime teha tiiru ümber selle üüratu kompleksi. 
Lisan siia pisut ajaloolist teavet vikipeediast: "Malborki linnus oli aastast 1309 Saksa ordu keskus ja ordumeistri residents. Selle linnuse ümber kerkiski tänapäevane linn. Malbork oli hansalinn. Seal kontrolliti liiklust ja merevaigukaubandust kogu Nogati jõel ning koguti tollimakse. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. 

Marborki kindluse ees
Kolmeteistaastase sõja ajal müüsid Böömi kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest Poola kuningale Kazimierz IV-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. 1457. a sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna.

Samal aastal, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Teise Thorni rahuga 1466. a läks Malbork Poola koosseisu. Kuni Esimese Poola jagamiseni 1772. a oli Malbork Poola kuningate üks residentsidest.

Marlborki kindlus
Esimeses maailmasõja järel korraldati piirkonnas rahvahääletus, kas Malbork peaks minema Saksamaale kuuluva Ida-Preisimaa või Poola alluvusse. Saksamaa poolt anti 9641 häält, Poola poolt 165 häält. Seega anti Malbork Preisimaale."

Õhtuks jõudsime Gdanskisse, endisesse vabalinna Danzig. Öömaja Villa Albadros oli täisa kena kohake. Eriline luksnumber asus keldrikorrusel, kus prouadel oli ka köök ja elutuba ning üleelusuurune tualetruum mullivanniga. See andis meile põhjuse pärast kosutavat õhtusööki vietnamlastest kokapoiste juures korraldada esimene oleng kostutavate maiustuste ja joovastavate jookidega.
Purskaev Neptuniga
Gdanskis Długa Targ platsil


Hommikul suundusime tutvuma Gdanskiga. Juba eemalt jättis see suursuguse linna mulje. Kaugelt oli näha võimsaid hooneid. Raekodasid pidi seal olema lausa kolm. Parkisime ja võtsime suuna linna südamesse. 

Pilt, mis meile Długa peatänaval avanes, võttis hinge kinni. Niivõrd kaunis ja värviline oli kõik. Ahhetasime ja õhkasime üksteise võidu. Klõpsasime pildi pildi järel, üleüldine rõõmus elevus valdas meid kõiki. 

Panen teile pisut ajalugu ka vikipeediast: "Gdańsk on Poola suurim sadamalinn, mis on sajandite jooksul olnud Poola väravateks merele. Ajaloos on linnal olnud palju nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.
Uusehitised kaldapealsel Gdanskis

Juba 8. sajandil oli seal käsitööliste-kalurite asula. 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke. 1308. a alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte. 1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle Preisi kuningriigile. Napoleoni sõdade ajal, aastatel 1807–1814 eksisteeris linn kui Danzigi Vabalinn. 
Vaade Maarja kiriku tornist Gdanskile
Gdański elanikkond oli väga kirju, seal elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri ja arhitektuuri. Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas okupatsioon. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht."

Nüüd hüppasime kiirteele. Ma ei julgenud sõita piirkiirusega, mis oli 140 km/h, aga üsna hea ajaga jõudsime siiski Toruni ja sealt edasi meie reisi sihtpunkti Łódźi. Łódź oli mul välja valitud kui tekstiilide paradiis. Seto pitsi meister Ulve Kangro andis palju häid vihjeid juba enne reisi, aga isegi guugeldades Poola kangaid tuli Łódź välja tuhandetes erinevates variantides, vali millist kangast soovid.
Meie koos Kasiaga (vasakult kolmas) Art Inkubator'i ees
Łódź hääldatakse [wudž], proovige ise https://bit.ly/2PsMk23  See on üks poola keele trikkidest, neid on veel palju.
Ma olin leidnud internetis kolades ühe Łódźi kunstikeskuse ja seal töötava proua, kelle nime Katarzyna Krawczyk (tõlkes Kati Rätsep) ma kahjuks hääldada ei suuda. Õnneks kasutab ta ka ise lühemat nime Kasia, mis hääldatakse [kašja]. See kergendas natuke suhtlemist küll. Kasia võttis asja südamega ja oli meile eelnevalt juba kokku leppinud mitmeid kohtumisi ja külaskäike erinevate kunsnike ja käsitöömeistrite juurde. See eest olen ma talle tuhandest tänulik, sest kogu seda teavet iseseisvalt netist leida poleks küll olnud võimalik. 

Aga enne veel kui me Kasiaga kokku saime, läksime omapäi kangadžunglisse seiklema. Kõigepealt keeldus GPS aadresse äratundmast. Seejärel ei suutnud me otsustada, millist pakutud jaglpalliplatsi suurustest valmisriiete hulgiladudes valida. Siis leidsime üles mitmed kangahulgilaod, avastades et kõik müüvad kauneid kangaid vaid min 50 m rullidena. Piirkond ise oli kahtlane, ilu mitte kuskil. Kauksi Ülle arvates olime jõudnud linnalaadsesse kohta ja olime pisut segaduses.
Tekstiilikunstnik Marta Stanislavska
oma stuudios

Õnneks kohtusime varsti Kasiaga, kes tõestas meile, et Łódź on võrratu ja igati väärt külastamist. Linn on Poola suuruselt kolmas. Algul oli linnake virelenud, aga kui 19. sajandi keskel sinna suuri manufaktuure rajama hakati, siis lõi õitsele. Meil tekkis kahtlus, et kuis siis vanasti energiat saadi, veekogusid näha ei olnud. Tuli välja, et linnas on 17 jõge, millest vaid 2 on näha. Ülejäänud suunati maa alla, sest reostus muutis haisu nii väljakannatamatuks. Tüüpiline tööstuslinna saatus!
Kõigepealt tutvusime Kasia töökohaga, milleks on Art Inkubator http://artinkubator.com/ Neil on 4 stuudiot, mida kunstnikud ja käsitöölised saavad soodsalt 2 aastaks rentida. Samuti on endise tehase korrastatud hoonetes veel mitmeid näitusesaale, teatrisaal, korraldatakse festivale ja kunstiprojekte.

Łódźi suurim tehas oli omal ajal Scheibleri manufaktuur:
https://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Wilhelm_Scheibler. See võttis enda alla kümneid hektareid maad. Kasia rääkis, et tehaseala oli nii suur, seal oli olemas kõik vajalik. Sa võisid siin sündida, koolis käis,
Tartaruga kangastuudio, 
Art Inkubatori endine resident

töötada ja surra, ilma et välja peaks minema. Paljud hooned on renoveeritud korteriteks, äripindadeks, villades on restoranid. Kena oli sõita suurte tellishoonete vahel ja kujutada ette seda elu. Eks see oli üsna karm: põhiliselt naistööjõud pidi töötama kohutavas müras pikki päevi.    

Ühte teise tehasesse, lubjatud seinte tõttu Valgeks Tehaseks nimetatud, on rajatud tekstiilimuuseum https://cmwl.pl/public/. Selle hoovil on ka väike vabaõhumuuseum nö skansen, mis oli küll remondis, aga väravate vahelt saime piiluda sajanditagusele tänavale. Muuseum ise oli võimas. Õnneks oli käimas just rahvusvaheline trienaal, erinevate maade kunstnikud olid välja pannud takstiilidest kokku pandud kunstitöid. Oli väga põnevaid ja huvitavaid lahendusi. 
Trammijaama ükssarv ja
värsked kübaraomanikud Łódźis 

Kõigi külastatud käsitöömeistrite käest saime põnevaid ideid ja uusi mõtteid oma tegemiste jaoks. Need kaks poolikut päeva Łódźi jaoks ei piisanud. Õnneks oli meil kõigil lahkudes selline tunne, et meil oleks väga vaja veel kohtuda. Loodame, te nüüd, kus kontaktid on loodud ja esimene aimdus olemas, saame hakata põhjalikumalt koostööd tegema, meistreid vahetama ja ühisprojekte ellu viima. 
Suured kallid sulle, Kasia, ja peatse kohtumiseni!


Rõõmus seltskond Siguldas peale kosutavat hommikueinet

Maitsvad eksootilised road Gdanski linna ühes aasia restoranis 
Võrratud Gdanski vaated


Gdanski vanalinn

Łódźi Art Inkubatori resident
Anna Becherka - kaablikunstnik
 
http://bechann.com/

Scheibleri tehase hoov Łódźis 

Tartaruga kunstkangad

Tekstiilikunstnik Aleksandra Richert'i
stuudios taimevärve vaatamas
http://aleksandrarichert.com/en/

Kunstlillede kuhjad Łódźi turul 

Dziane kudumisstuudio linased seljakotid

Käsitööna valmivad harjad

Käsitööna valmivad rinnahoidjad

Rinnahoidjate valmistaja pr Grazyna Owczarek
(vasakult neljas) meie seltskonnaga

Łódźi trammijaam

Łódźis leidub väga palju tänavakunsti,
see on Kasia lemmik 

Tesktiilimuuseumi vabaõhu osakond, sajandivanune tänav

Tekstiilimuuseum Łódźis 

Trienaali üks töödest

Trienaali üks töödest

Trienaali üks töödest, sokikardin


Trienaali üks töödest

Trienaali üks töödest, vilditud samblakivid




Thursday, October 3, 2019

Imeline seenevärvimaailm

Kui ma eelmise laupäeva hommikul pärale jõudsin ja Obinitsa muuseumi ukse avasin, lõhnas seal mõnusasti vast praetud kotlettide järgi ja toas oli rõõmus sagin. Vast uuenduskuuri läbinud muuseumitare on nüüd valgusküllane ja avar. Suure laua peale oli laotatud kõikvõimalikke seentega seotud asju: seal leidus värviproove ja lõngajuppe, seeni ning raamatuid. Töötoa juhendaja Airi Gailit askeldas köögi poole peal pottide ja pliitidega.
Koolituspäeva sissejuhatuses tutvustas Airi värvimiseks sobivaid seeni, värvimisega saavutatavaid toone, meie metsades leiduvaid sobilikke seeni ning olemasolevaid raamatuid.
Seejärel suundusime kööki, et hakata keetma "seenesuppi". Seentega värvimise juures on äärmiselt oluline õige vahekord. Kirkad toonid nõuavad tavaliselt üsna suuri kuivatatud seene koguseid. Näiteks, verkja vöödikuga värvides tuleb võtta vahekord 2:1 seene kasuks. St et 1 grammi lõnga värvimiseks vajame 2 grammi kuivatatud verkjaid vöödikuid. 2 g kuivatatud seente jaoks on ilmselt metsast vaja välja tuua ca 30 grammi tooreid seeni. Tegin kiire arvutuse ja avastasin, et 100 g kaaluva kindapaari jaoks läheks tarvis 2-3 kg seeni.
Kaneelpruunik, mis on väga mürgine, tuli purustada peeneks jahuks ja seda oli kõige lihtsam teha kohviveskiga. Too veski peakski jääma selleks otstarbeks ja kohvi jaoks seda enam kasutada ei tohiks. Sama moodi läksid kasutusse vanad blenderid, kus oli hea purustada teisi kuivatatud seeni.
Nelja potti panime likku ja hauduma neli erinevat seent: verkjas vöödik, sametvahelik, kaneelpruunik ja juurepruunik. Need pidi nüüd umbes tunni aja jooksul vaikselt podisima ja valmima.

Juurepruuniku töö, tumedam
on eelpeitsitud rauaga
Samal ajal on vaja vihtidesse sättida lõng. Siduda ei tohiks väga kõvasti, värv peab ikka juurde saama. Airi oli ettevalmistanud 4 sorti vihikesed. Ta oli valinud Raasikul kedratud Aade Lõnga ja siis kapist leitud vana villavahetusest saadud lõnga. Neile lisaks oli ta eelpeitsinud kaks vihikest: ühe maarjajääga ning teise rauapeitsiga.
Lõnga üleminek kuumast külma peab olema sujuv. Samuti ei tohi lõnga mitte mingil juhul keeta! Seetõttu lisasime podisevatesse pottidesse jahedamat vett ning alles siis lõngavihid. Seejärel tõstsime kuumuse 80-90 kraadini C. Kergelt tuleks lõngu potis segada, et värvumine oleks ühtlane. Samuti tuleb olla valvas, et keedus keema ei läheks. 
pH reguleerimiseks võib kasutada amoniaaki ja äädikat.  
Värvimiseks kulub ca 1 tund. Tegime endale lõunapausi. Saime maitsta Õie ja Liisi valmistatud maitsvaid seenekotlette ning Pille toortatrajahust hõrku kooki.
Värvimise lõppedes tuli lõngad taas jahutada. Kui aega on palju, siis võib seenesupipotis lasta jahtuda. Kui aega napib, siis kuumast väljavõetud vihid tuleks loputada kõigepealt kuuma veega ja siis järjest jahedama veega.
Värvitud vihid jagasime sõbralikult tükikesteks, igaüks sai paar juppi koju viimiseks. Panime sildid külge ja iludused olidki fotosessiooniks valmis.
Suur tänu, Airi, et aitasid seenevävimaailma ust paotada.

Airi kollektsioon erinevatest töötubadest
Airi aineline väljapanek 

Kaunid seenevärvi tekstiilid, alati maitsekad

Airi ja Liis seeni uudistamas



Vana blender osutub väga kasulikuks töövahendiks




Airi põll Otepää sümpoosiumi päevilt



Võrratu tulemus