 |
| Vasakult: Ritta Nutov, Marje Linnus, Galina Liivago Külli Kõppo-Jacobson, Kauksi Ülle, Helle Sulengo. Pilti teeb Signe Krigul. |
Oleme juba mitmel korral kogunud kokku huvilised käsitöölised, rentinud väikse bussikese ning vuranud uudistama lähivälismaa avastamata pärle. Teekonda on üldiselt üsna kerge paika panna, sest meid kõiki huvitavad just käsitööga seotud asjad ja paigad. Aga miks mitte ka taimed ja inimesed ja kõik muu, mis kena kaeda ja meelele huvitav. Kindlasti kuulub söök huviväärsuste alla ja etteruttavalt peab ütlema, et Poola pierogid viisid keele alla.
Esimesel päeval, reedel, muudkui sõitsime. Paar peatust siin ja seal, Siguldas ja Kaunase läheduses, ja pimeduse saabudes olimegi jõudnud Poola, Augustowisse. Kuna sealne kant on väga kuulus oma pikkade kanalite-jõgede-järvede süsteemide poolest, siis jalutasime enne magamaminekut nende ääres. Jõudsime just parajasti missa lõpuks ka suurde kirikusse, kuhu saime sisse piiluda ning täpsel enne sulgemist tellisime veel kohalikust kohvikust kohvi ja kooki 'Czarny las'. |
| Pochylnia Buczyniec - üks paljudest üles-alla vedamise kohtadest Elblag-Ostoda kanalis |
Laupäeval seadsime suuna Gdanski poole. Kiiret polnud, seega valisime väiksemad mõnusad teekesed, läbi külade ja metsade. Need keerutasid nii palju, et tagumistel hakas isegi kergelt kõhus pööritama. Loodus oli väga kena ja vaheldusrikas. Nüüd valges märkasime, et erinevus Leeduga oli kuidagi imelikult suur. Leedu hiiglalaiad põllud ja üksikud puukesed olid asendunud väikeste põllulappide, väikeste külakeste ja käänuliste teedega. Pidevalt läks tee läbi sügisvärvides metsa.
Jõudsime Elbląg-Ostródzki kanali ühte ülesveo paika. Taas on tegemist ajalooliselt väga olulise veeteedesüsteemiga, milles on mitmeid laevukeste üles-alla vedamise nõlvu. Trossidega veetakse need ühest kanali veetasapinnast teise. Ilmselt oli hooaeg juba läbi saanud ja teisi turiste uudistamas polnud.
 |
| Trossid laevukeste vedamiseks |
Meil läks tükk aega, et õige koht kätte leida. Ingliskeelsete siltidega oldi üsna kitsi ja poola keele lugemine läks meil veel üsna üle kivide ja känduda. Hiljem hakkasime küll pisut tönkama, sest Marje oli veebist hääldusreegleid uurinud ja juhendas. Ülle andis reisi lõpus lubaduse, et tutvub nendega põhjalikumalt ja annab meile siis teada. Järgmisel korral (mis tuleb igal juhul) on siis juba kergem.
Enne veel kui hämarduma hakkas jõudsime Malborki. Kahjuks olid nad otsustanud kindluse juba kell 15:30 sulgeda, aga õnneks saime teha tiiru ümber selle üüratu kompleksi.
Lisan siia pisut ajaloolist teavet vikipeediast: "Malborki linnus oli aastast 1309 Saksa ordu keskus ja ordumeistri residents. Selle linnuse ümber kerkiski tänapäevane linn. Malbork oli hansalinn. Seal kontrolliti liiklust ja merevaigukaubandust kogu Nogati jõel ning koguti tollimakse. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi.
 |
| Marborki kindluse ees |
Kolmeteistaastase sõja ajal müüsid Böömi kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest Poola kuningale Kazimierz IV-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. 1457. a sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna.
Samal aastal, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Teise Thorni rahuga 1466. a läks Malbork Poola koosseisu. Kuni Esimese Poola jagamiseni 1772. a oli Malbork Poola kuningate üks residentsidest.
 |
| Marlborki kindlus |
Esimeses maailmasõja järel korraldati piirkonnas rahvahääletus, kas Malbork peaks minema Saksamaale kuuluva Ida-Preisimaa või Poola alluvusse. Saksamaa poolt anti 9641 häält, Poola poolt 165 häält. Seega anti Malbork Preisimaale."
Õhtuks jõudsime Gdanskisse, endisesse vabalinna Danzig. Öömaja Villa Albadros oli täisa kena kohake. Eriline luksnumber asus keldrikorrusel, kus prouadel oli ka köök ja elutuba ning üleelusuurune tualetruum mullivanniga. See andis meile põhjuse pärast kosutavat õhtusööki vietnamlastest kokapoiste juures korraldada esimene oleng kostutavate maiustuste ja joovastavate jookidega.
 |
| Purskaev Neptuniga Gdanskis Długa Targ platsil |
Hommikul suundusime tutvuma Gdanskiga. Juba eemalt jättis see suursuguse linna mulje. Kaugelt oli näha võimsaid hooneid. Raekodasid pidi seal olema lausa kolm. Parkisime ja võtsime suuna linna südamesse.
Pilt, mis meile Długa peatänaval avanes, võttis hinge kinni. Niivõrd kaunis ja värviline oli kõik. Ahhetasime ja õhkasime üksteise võidu. Klõpsasime pildi pildi järel, üleüldine rõõmus elevus valdas meid kõiki.
Panen teile pisut ajalugu ka vikipeediast: "Gdańsk on Poola suurim sadamalinn, mis on sajandite jooksul olnud Poola väravateks merele. Ajaloos on linnal olnud palju nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.
 |
| Uusehitised kaldapealsel Gdanskis |
Juba 8. sajandil oli seal käsitööliste-kalurite asula. 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke. 1308. a alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte. 1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle Preisi kuningriigile. Napoleoni sõdade ajal, aastatel 1807–1814 eksisteeris linn kui Danzigi Vabalinn.
 |
| Vaade Maarja kiriku tornist Gdanskile |
Gdański elanikkond oli väga kirju, seal elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri ja arhitektuuri. Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas okupatsioon. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht."
Nüüd hüppasime kiirteele. Ma ei julgenud sõita piirkiirusega, mis oli 140 km/h, aga üsna hea ajaga jõudsime siiski Toruni ja sealt edasi meie reisi sihtpunkti Łódźi. Łódź oli mul välja valitud kui tekstiilide paradiis. Seto pitsi meister Ulve Kangro andis palju häid vihjeid juba enne reisi, aga isegi guugeldades Poola kangaid tuli Łódź välja tuhandetes erinevates variantides, vali millist kangast soovid.
 |
| Meie koos Kasiaga (vasakult kolmas) Art Inkubator'i ees |
Łódź hääldatakse [wudž], proovige ise https://bit.ly/2PsMk23 See on üks poola keele trikkidest, neid on veel palju.
Ma olin leidnud internetis kolades ühe Łódźi kunstikeskuse ja seal töötava proua, kelle nime Katarzyna Krawczyk (tõlkes Kati Rätsep) ma kahjuks hääldada ei suuda. Õnneks kasutab ta ka ise lühemat nime Kasia, mis hääldatakse [kašja]. See kergendas natuke suhtlemist küll. Kasia võttis asja südamega ja oli meile eelnevalt juba kokku leppinud mitmeid kohtumisi ja külaskäike erinevate kunsnike ja käsitöömeistrite juurde. See eest olen ma talle tuhandest tänulik, sest kogu seda teavet iseseisvalt netist leida poleks küll olnud võimalik.
Aga enne veel kui me Kasiaga kokku saime, läksime omapäi kangadžunglisse seiklema. Kõigepealt keeldus GPS aadresse äratundmast. Seejärel ei suutnud me otsustada, millist pakutud jaglpalliplatsi suurustest valmisriiete hulgiladudes valida. Siis leidsime üles mitmed kangahulgilaod, avastades et kõik müüvad kauneid kangaid vaid min 50 m rullidena. Piirkond ise oli kahtlane, ilu mitte kuskil. Kauksi Ülle arvates olime jõudnud linnalaadsesse kohta ja olime pisut segaduses.
 |
Tekstiilikunstnik Marta Stanislavska
oma stuudios |
Łódźi suurim tehas oli omal ajal Scheibleri manufaktuur:
https://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Wilhelm_Scheibler. See võttis enda alla kümneid hektareid maad. Kasia rääkis, et tehaseala oli nii suur, seal oli olemas kõik vajalik. Sa võisid siin sündida, koolis käis,
töötada ja surra, ilma et välja peaks minema. Paljud hooned on renoveeritud korteriteks, äripindadeks, villades on restoranid. Kena oli sõita suurte tellishoonete vahel ja kujutada ette seda elu. Eks see oli üsna karm: põhiliselt naistööjõud pidi töötama kohutavas müras pikki päevi.
 |
Tartaruga kangastuudio,
Art Inkubatori endine resident
|
Ühte teise tehasesse, lubjatud seinte tõttu Valgeks Tehaseks nimetatud, on rajatud tekstiilimuuseum https://cmwl.pl/public/. Selle hoovil on ka väike vabaõhumuuseum nö skansen, mis oli küll remondis, aga väravate vahelt saime piiluda sajanditagusele tänavale. Muuseum ise oli võimas. Õnneks oli käimas just rahvusvaheline trienaal, erinevate maade kunstnikud olid välja pannud takstiilidest kokku pandud kunstitöid. Oli väga põnevaid ja huvitavaid lahendusi.
 |
| Trammijaama ükssarv ja värsked kübaraomanikud Łódźis |
Kõigi külastatud käsitöömeistrite käest saime põnevaid ideid ja uusi mõtteid oma tegemiste jaoks. Need kaks poolikut päeva Łódźi jaoks ei piisanud. Õnneks oli meil kõigil lahkudes selline tunne, et meil oleks väga vaja veel kohtuda. Loodame, te nüüd, kus kontaktid on loodud ja esimene aimdus olemas, saame hakata põhjalikumalt koostööd tegema, meistreid vahetama ja ühisprojekte ellu viima.
Suured kallid sulle, Kasia, ja peatse kohtumiseni!
 |
| Rõõmus seltskond Siguldas peale kosutavat hommikueinet |
 |
| Maitsvad eksootilised road Gdanski linna ühes aasia restoranis |
 |
| Võrratud Gdanski vaated |
 |
| Gdanski vanalinn |
 |
| Łódźi Art Inkubatori resident Anna Becherka - kaablikunstnik http://bechann.com/ |
 |
| Scheibleri tehase hoov Łódźis |
 |
| Tartaruga kunstkangad |
 |
| Tekstiilikunstnik Aleksandra Richert'i stuudios taimevärve vaatamas http://aleksandrarichert.com/en/ |
 |
| Kunstlillede kuhjad Łódźi turul |
 |
| Dziane kudumisstuudio linased seljakotid |
 |
| Käsitööna valmivad harjad |
 |
| Käsitööna valmivad rinnahoidjad |
 |
| Rinnahoidjate valmistaja pr Grazyna Owczarek (vasakult neljas) meie seltskonnaga |
 |
| Łódźi trammijaam |
 |
| Łódźis leidub väga palju tänavakunsti, see on Kasia lemmik |
 |
| Tesktiilimuuseumi vabaõhu osakond, sajandivanune tänav |
 |
| Tekstiilimuuseum Łódźis |
 |
| Trienaali üks töödest |
 |
| Trienaali üks töödest |
 |
| Trienaali üks töödest, sokikardin |
 |
| Trienaali üks töödest |
 |
| Trienaali üks töödest, vilditud samblakivid |
