Saturday, November 15, 2014

Siberi lilled on nüüd kaante vahel

Lillemustrid on jõudnud Ossipova Manni mustrivihikust Siberist tagasi Setomaale ja raamatu "Sibeli lilled" kaante vahele. Kujunduse on teinud reklaamiagentuur HUNT.

Ossipova Manni (ristinimega Maria Ossipova) sündis 1942. aastal Siberis, kuhu tema esivanemad elama asusid, kui nad Setomaalt viljakamade maade otsingul lahkusid. Manni emapoolsed esivanemad rändasid välja Kito külast ja isapoolsed Tendüvä külast.

Manni ema Kito Nasta oli hea laulja ja suur käsitöö tegija. Manni laulab koos oma õe Liidega kultuurimaja ansamblis Lill ja on Haida külamuuseumile annetanud suure hulga kaunist käsitööd.

Pisut ajaloolist tausta Siberisse väljarände kohta folklorist Andreas Kalkuni pilgu läbi:

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses lahkus ülerahvastatud setode asualalt kaugele Siberisse Jenisseiski kubermangu tuhandeid peresid. Pikk reis tundmatusse võeti ette selleks, et saada tasuta maad. Töökad setod seadsid end peagi hästi sisse ja kohanesid uute olude ja kliimaga. Vaatamata stalinistlikele repressioonidele ja mitmetele viletsustele, on mõned külagrupid siiani säilinud setokeelsetena. Täna on umbes 200 inimesega Haida küla Krasnojarski krais suurim seto küla Siberis. Kuigi pärast ühismajandite lagunemist on külaelanike arv kõvasti vähenenud ning majanduslik olukord halvenenud, on Haidas armas seto muuseum, kultuurimajas tegutseb setokeelne naistekoor Lill ning ka vanad käsitööoskused pole kadunud.
Ossipova Manni (Maria Ossipova, sünd 1942) esivanemad lahkusid samuti Setomaalt Siberisse, et leida paremat maad. Manni emapoolsed esivanemad rändasid välja Kito külast ja isapoolsed Tendüvä külast. Reisidokumente tehes anti seni perekonnanimedeta setodele nimed. Need pandi enamasti perepea eesnime järgi ja nii on Siberi setodel väga tavalised õigeusklikest mehenimedest tuletatud pere-konnanimed.
Manni ema Kito Nasta oli hea laulja ja suur käsitöö tegija. Oskused on pärandunud ka tütardele. Manni laulab koos oma õe Liidega kultuurimaja ansamblis Lill ja on Haida külamuuseumile annetanud suure hulga kaunist käsitööd. Siberi talved on külmad ja seepärast elab siiani kirikinnaste kudumise ja kandmise traditsioon. Siberi setod tunnevad oma rahvast kindakirjade järgi, aga teevad vahet ka venelaste ja setode kudumistehnikal.
2007., 2008. ja 2012. aastal külastasid Ossipova Mannit ja teisi Haida küla naisi Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid. Pildistasime üles ka Manni kindamustrite vihiku, milles oli nii vanu geomeetrilisi kirju, kui imelisi lillkirju. Igal kudujal on oma lemmikkirjad ja nii mõnelgi Haida naisel on sahtlis koolivihikutäis elu jooksul kogutud kindakirju.