Imeline seenevärvimaailm

Kui ma eelmise laupäeva hommikul pärale jõudsin ja Obinitsa muuseumi ukse avasin, lõhnas seal mõnusasti vast praetud kotlettide järgi ja toas oli rõõmus sagin. Vast uuenduskuuri läbinud muuseumitare on nüüd valgusküllane ja avar. Suure laua peale oli laotatud kõikvõimalikke seentega seotud asju: seal leidus värviproove ja lõngajuppe, seeni ning raamatuid. Töötoa juhendaja Airi Gailit askeldas köögi poole peal pottide ja pliitidega.

Koolituspäeva sissejuhatuses tutvustas Airi värvimiseks sobivaid seeni, värvimisega saavutatavaid toone, meie metsades leiduvaid sobilikke seeni ning olemasolevaid raamatuid.
Seejärel suundusime kööki, et hakata keetma "seenesuppi". Seentega värvimise juures on äärmiselt oluline õige vahekord. Kirkad toonid nõuavad tavaliselt üsna suuri kuivatatud seene koguseid. Näiteks, verkja vöödikuga värvides tuleb võtta vahekord 2:1 seene kasuks. St et 1 grammi lõnga värvimiseks vajame 2 grammi kuivatatud verkjaid vöödikuid. 2 g kuivatatud seente jaoks on ilmselt metsast vaja välja tuua ca 30 grammi tooreid seeni. Tegin kiire arvutuse ja avastasin, et 100 g kaaluva kindapaari jaoks läheks tarvis 2-3 kg seeni.

Kaneelpruunik, mis on väga mürgine, tuli purustada peeneks jahuks ja seda oli kõige lihtsam teha kohviveskiga. Too veski peakski jääma selleks otstarbeks ja kohvi jaoks seda enam kasutada ei tohiks. Sama moodi läksid kasutusse vanad blenderid, kus oli hea purustada teisi kuivatatud seeni.
Nelja potti panime likku ja hauduma neli erinevat seent: verkjas vöödik, sametvahelik, kaneelpruunik ja juurepruunik. Need pidi nüüd umbes tunni aja jooksul vaikselt podisima ja valmima.

Juurepruuniku töö, tumedam
on eelpeitsitud rauaga

Samal ajal on vaja vihtidesse sättida lõng. Siduda ei tohiks väga kõvasti, värv peab ikka juurde saama. Airi oli ettevalmistanud 4 sorti vihikesed. Ta oli valinud Raasikul kedratud Aade Lõnga ja siis kapist leitud vana villavahetusest saadud lõnga. Neile lisaks oli ta eelpeitsinud kaks vihikest: ühe maarjajääga ning teise rauapeitsiga.

Lõnga üleminek kuumast külma peab olema sujuv. Samuti ei tohi lõnga mitte mingil juhul keeta! Seetõttu lisasime podisevatesse pottidesse jahedamat vett ning alles siis lõngavihid. Seejärel tõstsime kuumuse 80-90 kraadini C. Kergelt tuleks lõngu potis segada, et värvumine oleks ühtlane. Samuti tuleb olla valvas, et keedus keema ei läheks.

pH reguleerimiseks võib kasutada amoniaaki ja äädikat.

Värvimiseks kulub ca 1 tund. Tegime endale lõunapausi. Saime maitsta Õie ja Liisi valmistatud maitsvaid seenekotlette ning Pille toortatrajahust hõrku kooki.

Värvimise lõppedes tuli lõngad taas jahutada. Kui aega on palju, siis võib seenesupipotis lasta jahtuda. Kui aega napib, siis kuumast väljavõetud vihid tuleks loputada kõigepealt kuuma veega ja siis järjest jahedama veega.

Värvitud vihid jagasime sõbralikult tükikesteks, igaüks sai paar juppi koju viimiseks. Panime sildid külge ja iludused olidki fotosessiooniks valmis.

Suur tänu, Airi, et aitasid seenevävimaailma ust paotada.