Friday, March 22, 2019

Puhusid innustavad läänetuuled

ehk Tootearenduse õppereis Muhumaale ja Saaremaale

Praami interjöör
Eelmisel nädalavahetusel võttis bussitäis rõõmsaid käsitöölisi nii Setust kui Võromaalt suuna läände, et minna uudistama, mida huvitavat Lääne-Eesti saartel toimub. Aeg oli paika pandud Saare Maakonna käsitööpäevade järgi ning laupäeva hommikul said kõik huvilised tööriistad pihku võtta ja kohalike meistrite juhendamisel isetegemist proovida.
Peeter selgitab lubjapõletamise
tõdesid ühe AS Limexi lubjaahju kõrval
Aga kõigest järge mööda. Reede varahommikul korjas bussijuht Kalmer rahva kokku ja algas pikk sõit Virtsu. Napilt jõudsime praamile. Virtsu Toidutankerist oli tellitud lõunaoode, kuna sõit oli pikk ja jätkus ka veel saare peal. Kella 11 paiku hakkas tunduma, et iga sekund on arvel ja tellitud lõherulle ei jäägi aega peale korjata. Toidutankeri rahvas mõistis meie muret ning minut enne praami väljumist tegi buss maantee ääres 4-sekundilise peatuse, haarasime jooksujalu söögi ning kummide vilinal sööstsime praamile. Jõudsime!
Endise Vennastekoguduse maja ees
Veel poolteist tundi ja saabusime Lümandasse. Lümanda lubjapark AS Limex  on ainus käsitööna lupja tootev ettevõte Eestis. Rakkes on üks mehhaniseeritud tootmine, aga nende tooraine sisaldus ei ole sugugi nii kõrge nagu Lümanda käsitsi valitud kivikamakad võimaldavad.
Kahemehe ettevõtmine on muljet avaldav. Sügav kummardus Priidule ja Peetrile, et nad säärast traditsioonilist ala elus hoiavad ja lubjapastat Eesti ning välismaa ehitajatele pakuvad. Lümanda kant on lubajapõletuseks soodus koht, sest seal on paekivi (mis muide sügavamal õhust kaugel olla pehme) väga pinna lähedal. Koguvas, Muhu muuseumis nägime hiljem, et õueala tambiti 20 selle elaniku poolt nii ära, et see oligi justkui sillutatud paega.
Peeter jalutas meiega ühe ahju juurest teise juurde, kaevanduse juures näitas, milline on pruunikas ja milline heledam tükk paasi. Lubivalge lubi tuleb just sellest pruunikamast toormest. Kõige suurema ahju kütmiseks läheb 1 ruum puid iga 20 minuti tagant. Kokku köetakse seda 70 ruumiga, kütmine kestab umbes 30 tundi. Puudega saab kaltsiumkarbonaadist e CaCOkõige parema lubja, kivisöest läheks kivisse ka väävlit ja see pole hea. Seejärel on vaja tekkinud CaO (katsiumoksiidi) kamakad jahutada, saadi algsest 3 korda kergem kustutamata lubi. Kustutamata lubja kamakad veetakse lubjakustutusbasseinide juurde, kus veega ägedalt reageerides tekib CaOH e kustutatud lubi.
Metsarajal oli meestel mitmes kohas infotahvleid püsti pandud, õpperajal sai piiluda kohupiimalaadse kustutamata lubja kastikesse, imetleda lubjavärvi erinevaid toone ja vaadata erisuurusega lubjaahjude sisemusse. Vanas vennastekoguduse hoones vaatasime lõpetuseks videot kõigist tehnoloogilistest protsessidest täpsemalt ja paaril õnnelikul reisisellil õnnestus lubjapastat ka koju kaasa osta. Sellest lubjavärvi valmistamine on ülilihtne: võta 2 osa lubjapastat ja 4 osa vett ning sega koralikult ära. Lase seista 24 tundi ja hakka pintseldama! Kui soovid värvilist, siis enne värvimulla lisamist tilguta sisse 1 tilk nõudepesuainet parema segunemise nimel.
Villaheide põimijad hoos
Lõunatasime Lümanda Söögimajas, nautisime kohalikku toitu ja 1867. a ehitatud Lümanda Issanda Muutmise kiriku kaitsvaid seinu ja ikoone.
Pika päeva lõpetuseks sõitsime veel lõunasse, Sörve Sääre kaelas Lõu külas asuvasse Sörve Villaveskisse Merike ja Egon Sepa ettevõtmisi vaatama. Sõit villaveski hoovile on väga aeglane, mööda lainetavat teed, mööda tihnikus söövatest mägiveistest, suurte päikesepaneelideni ja võimsalt kõrguvate tuulegeneraatoriteni. Lambad pesitsesid päikesepaneelide all, mitmeid koeri valvas karja. Kõikjal oli erinevaid mehhanisme.
Perenaine Merike tervitas meid kahe huvitava tehnika õpetamisega. Mõlemad olid lihtsad vanad võtted, mis on meil jäänud unustuse hõlma. Kõik soovisid proovida ja et meelest ei läheks, tegin lühikese õppevideo.
Ööbimispaika jõudsime juba pimedas. Tihuse Hobuturismitalus söödeti meid hästi. Liigagi rammusalt paastuaja kohta. Saunad olid kuumad ja pererahvas sõbralik.
Lõikelaudade šabloonide näitus
Laupäeva hommik algas Muhu Puidutöökojas Piiril. Naerusuine Ain Kollo tutvustas meile kõiki tahke oma ettevõtmises. Peremees kurtis, et tööjõud on muutumas nii kalliks, et peab tõsiselt mõtlema jätkamise mõttekuse peale. Meie rahvas pidas nende toodangust väga lugu ning rohked reisisuveniirid leidsid uue omaniku.
Muhu Põhikoolis toimuvad 2019. a käsitööpäevad algasid kontserdi ja ettekandega Muhu tikandist. Seejärel jaotati meid soovi järgi töötubadesse. Mina õppisin Muhu tikandi algtõdesid ja tikkisin endale prossi. Sai veel maalida riidele ja puidule, väänata metalli ehteks ning saagida/liimida kadakaseibe. Kommivalmistamine oli väga popp, peremärgi tegemist ei valinud meie seast keegi, aga võimalik see oli.
Lõunaks suundusime üle tee KOOST Muhu Restosse ja nautisime läätsesalatit ning kalasuppi.
Peale lõunat oodati meid Koguvas, kus Juhan Smuuli kodutalusse on rajatud Muhu muuseum. Ilm oli küll vihmane, aga ümbrus niivõrd lummav, et saime vägagi eheda arusaamise rannarahva elust ja tegemistest nii tänapäeval kui sajand tagasi. Madalad majad raskete rookatuste all ja sammaldunud kõrged kiviaiad jätsid mulje, nagu toimuks osa tegevusest maa ja taimestiku all, inimese silmale nähtamatuna.
Tiina Saar, Muhu Põhikooli matemaatikaõpetaja,
juhendab Muhu tikandi töötuba
Tagasi Tihusele, möödusime Männiku Käsitöötoast, kus meid tervitas Sirje Tüür. Muuseumist kuulsime, et Tüürid, Aerud ja Smuulid olid selle kandi perenimed. Ühtegi Aeru ei õnnestunud kohata.
Sirje Tüür aga näitas igati õigustatud uhkusega oma tikitud Muhu vaipu. Usina õppurina oli ta Kuressaare Ametikoolis ka nahatööd õppinud ja valminud kingad võitsid meie südame.
Laupäeva lõpetas meeleolukas ja rõõmus käsitööliste peoõhtu, kus Muhu Oad&Eed seltsi, Saaremaa Kadakmari seltsi, Seto Käsitüü Kogo ja Vana Võromaa käsitöömeistrid tutvuda said.
Pühapäeval hakkasime kodu poole sättima. Tõstamaal tegime vahepeatuse ja saime uudistada kohalikku käsitööpoodi, Tõstamaa Käsitöökeskust ning kuulata kummituslugusid Tõstamaa Mõisast.
Oli vägev reis!

Lubjaahi Lümandal

"Koristamist" vajav karjäär: tumedad tuleb
eraldada heledatest ja tassida need ahju

Lümanda suurim ahi ja taamal selle küte. Kraana abil
toore sisse ja CaO välja

Peeter pakub "hambapastat":
kustutatud lubi õpperaja kõrval. Võib näppida! 

Lubajavärvi tooninäidised

Lubjaahi


Õnnelikud lubjapasta omanikud Sigre ja Signe Peetriga

Lümanda Issanda Muutmise kirikus

Valik Sörve Villaveski toodangust

Egon Sepp jutustamas heidemasina vempudest

Tüdrukud olla vanasti salaja varrastega tallesid pussitanud,
et nende nahast peeneid peakatteid saada. Sellised mõtted meie
tüdrukutel küll peas ei ole!  

Ain Kollo oma töökojas Piiril

Külalised suveniiriotsungul

Oluline materjali- ja tööriistavalik

Uhked tektiilimaali töötoa vilistlased

"Kommitädid"

"Kas Räpina Keraamika hakkab nüüd
kadakast lisandeid meisterdama, hr Siim?"

Koguva idüll

Juhan Smuul Koguva sadamas

Valik endisaegseid muhuteemalisi postkaarte muuseumis

Muhu Muuseumi tekstiilipärlid

Lummatud Seto käsitöölised

Männiku Käsitöötoa aarded

Sirje Tüüri meistriteosed

Muhu pitsi saladusi avastamas

Meie Sujur Ahti räägib puidust

Tihuse Hobuturismitalu

Võitlesime endid Pädaste hoovile

Tõstama roositud iludused, 95 eurot paar! Väga tublid!

Tõstamaa Mõisakooli paraadtrepp

Tõstamaa Mõisa lainetav lagi ja ujuvad põrandad

Vägi, mida taskus hoida!

1 comment:

  1. Nii põhjalik, sisukas ja tore ülevaade reisist, nii põnev lugeda ja vaadata, suur aitäh!!!

    ReplyDelete