Puukallistajad koondavad väed

"Päästame Eesti metsad!" kõlab loosung viimasel ajal aina tihemini ja üha rohkem inimesi tunneb, et loodus tõepoolest vajab meie abi, et metsade ja rabade hävitustöö ei jätkuks samasuguse hooga nagu viimastel aastatel ja varemgi.

Maidumäe hiies Räpina
Aianduskooli pargis 

Kelle küüsist on vaja Eesti metsi päästa, tekib õigustatud küsimus. Kui pisut selle üle juurelda, siis jõuab kiiresti arusaamani, et need on inimesed ise, kes on endale suurimaks ohuks. Kui inimene lõpetaks igasuguse tegevuse ja läbikäimise loodusega, siis pikema või lühema aja pärast taastub mets oma täies võimsuses, erinevad ohustatud taime-, looma- ja seeneliigid saavad jõudu juurde ja nende populatsioon võtab taas optimaalse mõõtme. Rabadel läheb kauem, aga kosuvad nemadki. Isegi Tšerbobõli tuumajaama ümbruses on kasvama hakanud võsa, läbi betooni ja vaatamata kiirituse kõrgele tasemele. Loodus saab hakkama, loodus ei vaja inimest.

Linte Luhamäel hiiepuule
ande sidumas

Kui inimene tajub, et ta suudab elada siin planeedil Maa ainult siis, kui ta käitub ja toimib kui osake loodusest, on lootust, et teised osad suurest ja täiuslikust ökosüsteemist aitavad inimesel siin edasi elada.
Murest nende inimeste tegevuse ja selle laastava mõju üle, kes käituvad kui looduse kroon ja kuningas, kes arvavad, et ei vaja looduse armuande, vaid võivad neid piiramatus koguses lihtsalt võtta, ja terve elukeskkonna kaitseks on koondunud seltkond inimesi Räpina vallas.
Meie seltsi tuumiku moodustavad Eesti Looduskaitse Seltsi Räpina osakonna mõned liikmed, aga paljud on juurde tulnud ja märtsi alguses otsustasime moodustada oma mittetulundusühingu, mis sai nimeks MTÜ Tänu Loodusele. Nimevalik oli meie jaoks väga oluline ja õige leidmine võttis tükk aega. Me teame, et me soovime säilitada looduslikku mitmekesisust, liigirikkust ja puhast ning inimväärikat elukeskkonda ning seda paremaks muuta. Sellegipoolest tajusime, et ei soovi rõhutada mitte niivõrd oma tegevust ja päästmist vajavat halba olukorda, vaid olla tänulikud loodusele meie ümber ja selle andidele ning kaitsele, mis saadab meid iga päev ja annab meile jõudu ning vastupidavust.

Ahto Kaasik, Põlise Pere
reisijuht Räpina allikal,
esimene kohalik "apteek" 

Jõudu on Eesti inimesele andnud tema esiisade maal ajast-aega elades ka pühad paigad looduses: hiied, põlispuud ja allikad, rändrahnud ning muud märgilised kohad. MTÜ Põline Pere korraldas 7. märtsil Räpina Kihelkonna pühapaikadesse hiieretke, kus osales suur bussitäis inimesi. Retk algas Sillapää lossi pargis, mis on kahjuks juba sajandeid tagasi ehitatud üsna ebaõnnestunud kohale. Seetõttu on arusaadav, miks mõisa ehitus kestis kõvasti üle poole sajandi kokku 4 mõisniku ajal. Sellel kaunil Võhandu pühajõe poolsaarel, Maidumäel on olnud ja on siiani põlisrahva püha hiis. Hiis on kõige vanem looduskaitseala; ammustel aegadel olid nende ümber tarad, et kaitsta neid ka koduloomade eest, sinna ei ehitatud midagi. Need olid puutumata looduse alad, sinna mindi harduses ja tänulikkuses, palvete ja andidega.
Üle 40 inimese, kelle seas oli paljusid meie MTÜ Tänu Loodusele liikmeid, võtsid õlg õla kõrvale ringi viieharulise väelise pärna all ja edastasid oma soove tolle päeva ja tuleviku kohta. Nii algas võimas rännak, mis viis meid Räpina terviseallikale, Linte Luhamäele ja Maarjamäele, Nahal Kõrveotsa hiiekünnapuu juurde. Peale lõunasööki peatusime Rahumäe ristimetsas, uudistasime Uku koobast ja Kalmatu müüri Võhandu pühajõe ääres. Lõpumõtiskluse tegime Võukülas Rehemetsa kivi juures. Bussiga sõitsime mööda Toolama ristimetsast, aga sealne hiljutine lageraie ja enamuse ristimetsa hävitamine ei väärinud meie peatust, laastamistööd ajasid lihtsalt südame pahaks.

Linte Maarjamäe iidne hiiepärn

Pühapaikades tervitasime ja kummardasime metsale, nii mõneski kohas laulsime regilaulu. Ahto Kaasik rääkis paigaga seotud lugusid ning Liisa Kaasik pakkus meile ja jättis anniks ka hiiele maitsvat tatraleiba.
Armas lugeja, kas tunned, et soovid samuti kaasa lüüa järgmistes tegevustes:
- avalikkuse teavitamine elurikkust ohustavatest otsustest ja tegudest;
- avalikkuse huvi äratamine keskkonnaalaste teemade vastu, tuues esile keskkonnahoidlikku, jätkusuutlikku ja kodanikuaktiivsust väärtustavat eluviisi;
- osalemine kohalikul tasandil Eesti looduskeskkonna, selle probleemkohtade ja vastavate otsustusprotsesside jälgimises;
- teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja teiste ametkondade ning organisatsioonidega, et viia ühiskonna iga liikmeni arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest.

Rahumäe ristimetsas

Kui need punktid sind kõnetavad, siis võta meiega ühendust minu kaudu: kulli.jacobson@gmail.com või 5034386

Külli Kõppo-Jacobson
MTÜ Tänu Loodusele juhatuse liige
Eesti Looduskaitse Seltsi liige